Akademin negdmel Mongol hel, bičgin standart bii bolgoh

Övör Mongol, Halimag, Buriad bolon OHU ba BNHAU-in busad nutgaar Mongolčuudin eh heleeree yarih ni süülin jilüüded noctoi bagasaad baina. Üüni gol učir šaltgaanuudin neg ni yah argagüi hereglee bagasaj Oros, Hyatad heleer orluulah bolsond baigaa baih. Mongol hel soyolig amidruulahin tuld dan ganc Mongol Uls bus, bidnees ilüü olon Mongol ugsaantantai edgeer büsüüdtei integralčlagdah ni čuhal bolov uu.

Akademin medleg medeellin eh survalj bii bolgosnoor tuhain hel dan ganc hödöö gazar bus deed bolovsrolin buyu akademin tüvšind, tüüneesee ulbaad ödör tutamd amidrah biylelee oloh bolno. Manai ulsad 3 say Mongol ündesten bii, üüni hajuugaar Övör Mongold 3,8 say (Hyatadad niitdee 5,8 say), Halimagt 150,000, Buriadad 500,000 Mongol ündesten baina. Edgeer ni tus bür öörsdin gesen ih surguuliud, institutüüdtei. Medleg medeelliig hoorondoo čölöötöi unšij, sudalj, ašiglah yum bol iluu hurdactai bolohin deer, 2-dogč bolon 3-dagč helen deerh eh survaljid handah šaardlaga bagadna, orčuulgin ajil hurdasna, neg ügeer Mongol hel deer ilüü ih medeelel, ilüü hurdan bii bolno gesen üg.

Caašlaad šine garč irj bui mergejliin bolon örgön heregleeni ügnüüdin paraleljuulalt buyu negdmel helleg bii bolgoh ni tuilin čuhal. Jišee ni, bidni “bügd nairamdah uls” gesnig Buriad, Halimagt “respublik”, Övör Mongold “irgen uls” gene. Mön iim sistemtei ulsin törin tergüünig Buriad, Halimagt “prezident” gej baihad, Övör Mongold “darga” gene, harin manai ulsad “yörönhiilögč” geh ügiig üüsgen ašiglah ajee. Tegeheer ene metin yalgaatai nerlel baihgüi bolno. Ingesneer helnüüdin hoorondoo holdohig saarmagjuulj, harilcan oilgolcohod hyalbar bolgoh jišeetei.

Negdmel hel, bičgin standart bii bolgoh šaardlaga

Mongol Uls, Buriad, Halimagt Kiril, Övör Mongold Ulamjlalt Mongol bičgiig hereglene.

Hedii ehnii guravt Kiril üsgiig heregleh bolovč, negdsen negen avia üsgiin sistem biš bögööd Mongol helend šaardlagagüi zarim negen avia üsgiig ašiglana.
Mön manaihan medeellin tehnologitoi uylduulah ajil deer tun udaan ajillaj baina. Kompyuter deer Kiril üsgeer šiveh hüni too nen baga, bögööd gar utas bolon busad tehnik tehnologi deer ihevčlen standart gorimgüigeer Latin üsgiig ašiglana.

Kiril üsgiig cag üytei zohicuulalt iim baihad, Mongol bičgiinh bür udaan baina. Kompyutert oruulah gorim döngöj öngörsön ond Windows Vista üildlin sistemd nevtersen ba güiced boloogüi baina.
Ugaas, Mongol bičgin aviani sistem orčin üyin Mongol helnüüded zohicohuiya berh bolson gej helj bolno.

Iimees yuni türüün deed bolovrold buyu akademič nar bolon oyutnuudin dund negdmel Latin standart bii boloh heregtei bolov uu.
Ene tüvšind neg yosni Sergen Mandaltin üyd Baruun Yevropin akademič nar buyu Lebnitz, Descartes, Newton nar negmel baidlaar Latin heleer büteelee tuurivaj, hün törölhtni ololt amjiltiig hamtin hüčeer olohiig zorisontoi adil.

Ene šine Latin Mongol bičgin standart hiih tösöld üünees hoiš “Erdem Bičig” gesen kod ner ögiy.

Hiigdeh ajlin tölövlögöö

1. Erdem Bičgin högjlin akademin bag bii bolgoh
2. Mongol helni aylguudiig saitar sudalj, sain čanarin aylgin doküment bii bolgon, Erdem Bičig ali aylga deer herhen suurilahiig togtooh
3. Erdem hel, Angli hel bolon tomoohon Mongol aylguudin tailbar toli gargan online bolon bičmel gorimd hevlüüleh
4. Akademič narin Erdem heleer arilcah platform bii bolgoh